Sinimägedes
Nädalavahetusel käisime Blue Mountainsi rahvuspargis. Ümberringi muudkui metsad sinavad. See sina on eukalüptipuudest. Tegime Eevaga kahetunnise tiiru mägedes ja metsas. Kahjuks valisime aga vale päeva. Kõik metsarajad olid paksult meiesuguseid turiste täis. Ja veelgi hullem, oleks neil kõigil selline meeldivalt rahulik loomus nagu meil. Oh, ei! Meie ees ja taga olid itaallased, kes kõva häälega karjusid, jooksid ja vilistasid. Kuidagi väga totter. Juba nädal tagasi täheldasime, et neil on siin kombeks metsas vastutulijaid teretada, mis on meie jaoks juba niigi imelik. Ega sa ei tule metsa suhtlema! Mine koju, helista emale. Ent need lärmavad itaallased olid liig. Korra jäid nad aga ühele pingile istuma. Kasutasime Eevaga juhust, saime neist mööda ja kiiredasime sammu ja rohkem me itaallasi ei näinud. Siis aga sattus meie kuuldeulatusse üks naishääl, kes kõndis meie läheduses vahelduva eduga nii pool tundi. See naine lihtsalt huilgas, uhuuu, uhuuu, pool minutit vahet, siis kohe uus huilgamine. Aga kui lärm välja arvata, oli ikka võimas küll. Hiidvanad jurakad puud ja mitmemeetrised sõnajalad ja rippuvad liaanid. Laskumine orgu oli aga endalegi üllatav. Ei Eeva ega mina pole enne veel täheldanud, et me kõrgust kardaksime. Siis aga hakkasid jalad korraga võbisema. Kusjuures otseselt mingit ehmatavat vaadet sügavikku ei näinudki, aga jalad tudisesid.
Neid kolme töntsakat kaljunukki kutsutakse kolmeks õeks. Vana ja hirmus legend räägib, et elanud kunagi kolm õde, kes tahtnud vastashõimu meestega abielluda. See tekitas muidgi suure kisma ja pahameele, puhkes sõda. Sõja ajaks nõidus kohalik šamaan õed kaljudeks, et nad viga ei saaks. Sõja lõppedes lubas šamaan aga õed inimesteks tagasi nõiduda. Juhtus aga nii, et šamaan sai ise sõjas surma. Ja nii need õed siis ongi kaljud. Ühesõnaga, aborigeenide Romeo ja Julia lugu. Teaduslik seletus on aga see, et liivakivikaljudes on vahed sees ning vihmavesi muudkui uuristab ja uuristab ja nii need õekesed tekkinud ongi. Ja ega varsti pole enam neid õdesidki. Aga selleni läheb veel veidi aega.





5 Comments:
No lõpuks ometi on toimunud mingi muutus teiega suhtlemise osas :)
Vaatasin, et Kivisildnik on olnud veel kärsitum kui mina, postitades 3x... ühes vanemas teemas. Nõõd siis olukord muutunud nagu aru saan. Sõidate aga ringi ja vaatate ilmaelu. meie majas tekitas teie autoost ka muidugi meeletu elevuse nagu arvata võiski. Tom kargas kohe neti kallale ja hakkas sellist massinat otsima nagu teie meeletu kast. Leidis igasuguseid vasteid, uuemaid ja vanemaid ja kirus ja vandus nagu meeletu, et ei leia seda õiget :)
Meil siin kõik tavaline- lumi, päike, ilus elu, sõbrad, naeratused. Eestil 3 kulda olümpialt, selle auks pakutake kohvikutes tasuta shampust ja kõik on ühinenud eestlusejoovastuses!
tervitused ja kallistused,
Marge
By
leheroheline, at 3:21 AM
oh õudust
ja ma pean veel
sügisel itaalisse
elama minema
loodan ikka
korra nädalas
roomas pääseda et
neegrite ja araablaste
malbes seltskonnas
aega veeta
kisendamine
ooper ja üldse
pole minu rida
By
kivisildnik, at 4:34 AM
hei, andri! tegelikult meie plaan oli/ongi reede hommikul startida canberra suunal. kuhu ja millisesse istandusse sealt edasi, ei tea, ent meie küsimuseks oligi see, kus veeta üks-kaks ööd. kui sa nii lahkelt soovitad, võtaksime woodheadidega häämeelega ühendust. ehk sa saaksid maiju telefoni anda ja võibolla ka ise kirjutada sellise hoiatav-uuriva maili, et oled jaganud telefone ja nende külalislahkust. mis arvad? mu mail on urmas495@hot.ee
By
Anonüümne, at 5:18 PM
Tere tere Eeva ja Urmas
Ma tana sain sinu postkaarti. Head reesi.
Maikel Puupea
By
Anonüümne, at 10:19 PM
Tere Andry E. Mis teed?
Maikel
By
Anonüümne, at 10:21 PM
Postita kommentaar
<< Home