Hansuke ja Greteke ja usuvähesus

Vanemuise draamapoolel on elu olnud tühjavõitu. Eile vaatasin, et kavasse tuleb taas Verevennad (mis küll on vist muusikal). Mitte, et mul midagi Verevendade vastu oleks, oh ei, see meeldis mulle vägagi, lihtsalt on kummastav, kui uute asjade lavastamise asemel tuuakse lavale tagasi hiljuti olnut.
Lisaks vendadele soojendab Vanemuine üles ammust lastelavastust Hansuke ja Greteke. Seda küll esialgu vaid minu hommikuunes. Seekord ei pidanud ma enam leppima statisti-inglirolliga (mida ma nii 6. klassis sain etendada), vaid olin Greteke. Laulma ma millegipärast ei pidanud, ehkki Humperdinck’il oli see ju ooper. Igatahes olin laval ja korjasin maasikaid. Neid maasikaid pidin ma vist nõiale maha ärima. Kuna ma teksti ei mäletanud, siis rääkisin niisama. Mäletan, et viskasin väikese nalja, et võta-võta marjad ära, need on täiesti organic ja økologisk. Ise veel mõtlesin, et noh, las lastevanematel olla ka natuke lõbusam – hea nali mul ju! Järgmine mõte oli, et teinekord peaks ikka teksti üle vaatama. Aga samas, Hansuke ja Greteke on ju Vadi kirjutatud, ja oma mehe teksti võin ma ju ikka muuta! Hansu kusjuures ei olnud või vähemalt oli Hansuke ka tüdruk.
Teatrivähesuse kõrval (tegelikult käisime Sydney festvali ajal üht UK kabaree-trio The Tiger Lillies etendust vaatama, aga see päris ei kvalifitseeru) on ilmnenud, et vajakajäämisi on ka sisemistel tasanditel. Kui teatripuudust tunnen ma täiesti iseseisvalt, siis kohe räägitav puudus on kõrvalseisjate poolt välja toodud. Üldlevinult on olemas paar teemat, mida vestlustes ei ole viisakas käsitleda – usk ja poliitika. Aga meie, runnerid, oleme kõik võrdsed ja ei ole meil tabusid üksteise ees. Nii see siis tuligi – Eeva, mis sinu religioon on? Mh, kuidas nüüd öelda, ausalt öeldes ei olegi teist. Aga jumal, jumalasse sa ju ikka usud? Kui midagi kehvasti on, siis ikka palvetad? Mh, ega nagu otseselt ühte ainujumalasse ei usu, ja tegelikult ju ei palveta ka. Mis mõttes? Kuidas nii saab? Mis teil, eurooplastel (usuta taanlane tuli sel hetkel mu juurde), viga on? Ei osanudki sellele ühe lausega vastata. Enda arvates ei olegi midagi viga. Aga Bangladeshist ja Brasiiliast töökaaslaste maailmapilti selline jumalata-olemine ei mahu. Üritan lõunapauside ajal lugeda aborigeenida uskumusi ja enda uskumuste üle järele mõelda. Mul on vist liiga muretu elu.