Jebedi-jee

Mis siin ikka oma rõõmu salata. Minu suu on sama kõrvuni kui Jaagul, kui ta pigistab seda töntsijalgset naist, kelle nimi on vist Neitsi Maali. Veel veab mu suunurki ülespoole lause Slõhtulehe artiklist - Auhinnarahast lubas Kilmi saata mingi summa parasjagu Austraalias viibivale Urmas Vadile, et stsenarist saaks oma tüdruksõbraga välja sööma minna. No usun, et selle lause peale peaks Eevagi väga rõõmus olema. Sest söögi üle oleme me alati rõõmsad. Mina tahaksin aga tänada kõiki oma sõpru õnnesoovide eest ja loomulikult eesti filmikriitikuid, kes langetasid ainuõige otsuse.
Aga siinsetest filmidest. Kuna Eeva polnud kolmemõõtmelist kino näinud, käisime eile Imax-i kinos vaatamas filmi Wild Safari. Surusime siis keevitajaprillid ette ja hakkasime ootama, et kunas me käed ette ajame ja millestki, noh, näiteks sulle näkku kargavast lõvist, kinni rabame. Film ise aga oli üks mõttetumaid jorasid, mis üldse olla saab. Ma mõtlen, et kui sul on käes sellised võimalused - 3d - siis võiks teha ehk midagi huvitavamat kui autoga läbi Safari sõita. Just nii lihtne see oligi. Üks suhteliselt inetu ja igav naine istus dziibis, armatuurlaua kohal oli vintpüss, usun, et sellega oli käidud juba põhjasõjas, naise taga oli kaameramees, kes siis filmis, kuidas naine sõidab. Kordagi naine autost ei väljunud, vahest oli kaasas ka mõni kohelik neeger, kes teadis, kus peidavad end lõvid ja leopardid. Ka sõitis see naine oma autoga üle paari põõsa, nii et vabalt oleks võinud mõni lõvi ka seal põõsas olla ja sinna jäädagi. Kõik mis naine suutis ütelda, et filmi veelgi põnevamaks teha, olid laused - näete, need on elevandid, kes on kogunenud vett jooma, joovad nad lontidega, lonti võib mahtuda üle viiekümne liitri vett. Või siis - see on emaleopard, see aga isane, nüüd nad lahkusid, sest nad vist kardavad autot. Üks soov, peale selle, et see kõik juba lõpeks, mul selle filmi käigus siiski oli. Ja nimelt, et see ninasarvik, kes oli juba väga vihane selle kamba peale, et see ninasarvik seda naist oma sarvega kõhtu suskaks, sest ehk sel moel leiab see naine endas ülesse eksistentsiaalsed ängid ja pained ning suudab teha tõelist kunsti. Ehk areneda isegi sinnamaani, et kord suudab ta teha filmi, kus on tegelasteks Tipp ja Täpp ja Tädi Rutt... Aga ei, kahjuks ninasarvik teda ei puskinud. Filmi lõpuks oli Eeval süda paha sellest autosõidust, minul aga piletirahast kahju.
Lähen nüüd poodi ja ostan endale paar mangot, tulen koju tagasi ja söön üksi kohe ühe ära.