2 päeva veinituurini!

Varsti me saame Sydneyst välja. Küll ainult üheks päevaks, aga vähemalt saame öelda, et jah, oleme juba mujalgi reisinud. Kui ma nagu väike laps rõõmsalt hõiskasin, et näe, oleks juba neljapäev, saaks veinireisile, ja et kaks järgmist päeva on ju täiesti mõttetud - olen nimelt pikalt tööl - tähendas Vadi, et ärgu ma kurvastagu, et enamus päevadest olen ma ju tööl ja seega ei erine järgmised kaks päeva kuigivõrd mu ülejäänud päevadest. Selline toetav pere mul! Vähemalt kannab Vadi endise hooga mangosid ja muid puuvilju koju. Ja täna grillis ta F-tähega algavat kala, mille nime lasi kalamüüjal lipikule üles kirjutada ja suutis lipiku ära kaotaga. See F-tähe asi ei ole ka tegelikult täiesti kindel. Igatahes oli hea kala.
Mõtlesin siin, et kuidas mul ei olnud üldse aasta-vahetuse tunnet - ei tagasivaadet, ei uusi lubadusi. Jõudsin nii mõtiskeldes siiski ühe muutuseni, mis mu uut aastat saadab. Nimelt olen ma ühinenud kodu-ukse-kiivalt-lukustajate-klubiga, kuhu varasemast kuulub Vadi ja olen märganud, et nii mõnedki teised kodanikud. No minul ei ole lukkudega läbisaamine kunagi soe olnud. Lapsepõlves mulle koduvõtit kaela ei riputatud, sest vanaema oli alati kodus ja hiljem on võtmetega alati jama olnud. Ma pole ka kunagi kahtlustanud, et keegi võõras tahab mu koju tulla, et kellelgi teisel on asja mu varaga. Aga siin Sydneys toimus muutus. Nimelt oli Vadi lahkunud poodi ja mina lugesin netist ajalehti, kui kuulsin uksekääksatust. No kesse teine kui Vadi. Millegipärast ei tuldud aga edasi ja tundus, et ka uks jäeti lahti. Ja leidsin mina koridorist ühe higise teise etnilise taustaga mehe, selline dressides ja natuke värisev. Ta ütles, et ta tuli nüüd. Plaanib jääda. Sõber ütles, et siin saab ööbida, sest siin elab sõbra sõber. Noh, ega ma ei kahtlustanudki, et ta meie sõbra sõber on, aga esiti mõtlesin, et ehk on korteriomaniku sõber. Ainult et miks mulle midagi ei öeldud, pealegi pole teda kusagile magama panna? Natuke nagu liiga higine ja värisev oli ta ikkagi ka... Tegin ettepaneku edasi vestelda ukse taga, millega nõustuti. Ilmnes, et tal ei ole kusagile minna ja et andku ma talle siis vähemalt tekk ja padi. Ta võib ka ukse taga magada! Mees teatas korduvalt, et ei, ega ta ei süüdista mind mitte milleski! Vahepeal möödus meist naaber kõrvalkorterist, kes avaldas arvamust, et ehk see mees tahaks siiski mujale minna. Lõpuks ta läkski. Arvestades siinset temperatuuri ei tundud ma ka süümepiinu teki osas. Igatahes lukustan ma nüüd koduust ja kahtlustan kõiki, et nad tahavad minu koju elama tulla. Viimati bistroos süües teatas ülelaua noormeest, et näe, tal on donuts üle, olge lahked. Järgmine mõte peale kiiret naeratust oli, et peab pilgu maas hoidma, vältima silmkontakti ning kindlasti mitte vestlust üles võtma! Võimalik, et pontshiku eest plaanib ta mu teki ära võtta!