14 mangot

Olime juba tükk aega pidanud siin salaplaani. Ja nimelt, osta terve kast mangosid. Mangod, päike, vihisev liiv, ei käpikuid, ei kartust torude lõhkemise pärast - peaksime ehk õigete eestlastena veidigi kaastunnet üles näitama, mitte olema primaadid ja mangosid kokku vedama. Aga ei, tunneme suurt rõõmu ja mina värinat kätes, sest kast mangodega oli suht raske. Aga nüüd kõigest üksipulgi. Plaanisime seda ilmmeeletut mangokasti ostu juba jõulude ajal, kuid miskipärast lükkus see päev edasi. Ja tõsi küll, rikastunud pole me veel seniajani, aga täna poes käies hakkasid korraga Eeva silmad särama, ta kutsus mind puuvilja leti juurde, näitas mangokasti ja küsis, mis sa arvad. Ka minu silmad hakkasid loomulikult kilama, küsisin omakorda, kas sa mõtled ikka päris tõsiselt?! Otsisime välja kasti, kus oleks kõige rohkem mangosid (14), siis proovisime kasti tõsta, see ei olnud sugugi kõige kergem kast, arvan, et nii kümme kilo, aga sellele me ei mõelnud, ei mõelnud isegi koduteel, ka mitte viimastel sadadel meetritel, sest nagu hallivatimees jääaugul sabaga kala püüdes arutas - mida kauem istun, seda rohkem kala saan - nii mõtlesin ka mina. Mida raskem, seda suuremad mangod. Teel poest koju ühe valgusfoori taga vaatas meie saaki üke hallipäine vanatädi ja lausus - Mnämmi!
Ka leidsime täna poest jogurti, mis meenutab hapukoort, nende hapukoored meenutavad oma rasvasisalduselt ja kõvaduselt pigem võid. Mina lasin lõigata ka oma juukseid, sest peale Eestist lahkumist pole ma seda teinud. Juuksuri toolis sattusin segadusse ja hakkasin kuidagi inglise keeles puterdama, ei osanud täpselt öelda, kuidas lasta juuksuril lõigata. Viimaks juuksur ehmus. Olin kogemata oma tõsisel moel talle lausunud - Please cut my ears off!

Mangojutt algas meil juba hommikul, kui Vadile rääkisin, et Danielle onul on väike mangofarm. Danielle on brasiillane nimelt. Kui kunagi Brasiiliasse minekuks läheb, siis peab Dani onu üles otsima. Nädalake mangotoitude keskel - kõlab hästi!
Lisaks mangoisule tuli hirmus kartulisalatiisu. Ideaalis oleks teinud väikese kodu-pealinnatuuri ja trehvanud sõpru Nokus kartulisalati taga. Või siis veel parem, oleks kellelegi külla läinud kodust salatit sööma. Kuna nimetet variandid ei realiseerunud, siis tõime ise salatimaterjali ja varsti on salat valmis. Ehkki hapukurk ei ole päris see. Ostsime küll Poolas toodetud kurki. Peaaegu oleksime poekorvi pannud ühed teised poola kurgid, mis lähemal vaatlusel osutusid Mehhikos toodetuks. Kummaline. Poola kurk, made in Mexico. Eestis toodetud kaupu pole silma hakanud, küll leidsin täna Riia sprotid, made in Latvia. Hüva, salati ootab! Nauditagu külma talveilma!