Okeanaarium

Eriku tungival soovil lisan kiirelt fotosid tänasest pärastlõunast. Pühendusega Urmas Vadile, kes Eriku pettumuseks meiega skaipida ei saanud.

Rahvuste pargis, teel Okeanaariumisse. Kohal olles Erik ja Kirke klõpsisid korda mööda mu telefoniga pilte ja ei lasknud end sugugi häirida minu väidetest, et tõesti ei ole mõtet, et pildid tulevad hägused ja me ei näe sealt pärast suurt midagi.

Viimasel fotol oli meie lemmik kuukala (inglise keeles küll sunfish; eestikeelne tõlge viitab meie kalduvusele raskemeelsed olla? ladinakeelne versioon tähendavat hoopis veskikivi). 

Meie okeanaariumis käik lõppes mõneti kehvasti. Nimelt väljudes kasutasime lifti, et ei peaks Ekket ja käru käe otsas tassima. Me enamasti käime treppidest, sest Erikul on liftidega mingi oma asi ajada. Meelitasin Eriku ka lifti ja sõitsime alla. Ja siis lift mõtles, et kas teha uksi lahti või mitte. Tegi veidrat häält ja mitu-mitu sekundit pidas pausi. Ilmselt läheb nüüd väga kaua, enne kui Erik on jälle nõus lifti tulema... Seega oli mul koduteel palju tassimist, käed annavad hetkel tunda.

Kui lapsi magama panin, kuuldus väljast kellegi valjut häält. Esmalt nägin ainult politseid. Aga siis hakkas kostuma laulu ja magamistoa aknast oli näha, et kirikus tuled põlevad ja kiriku ees toimus mingi usutalitus. Politsei oli lihtsalt liiklust reguleerimas. Varsti suunduti tänavat mööda alla. Ei suuda välja mõelda, et mis talitus see võis olla. Pühapäeval on palmipuudepüha, aga täna on ju reede?