Viimased tunnid kolmekesi!

Elu läheb kohe varsti õige lihtsaks, sest lõpuks saabuvad Vadi ja Kirke. Enne keskööd peaksid nad meie külaliskodus kohal olema. Meie oleme valmistunud - meil on kohalikke traditsioonilisi kooke, eriti häid mangosid (Vadi väitis, et Tartus on ka hetkel väga maitsvad mangod, aga ma ei usu teda) ja esimest korda Lissabonis oleku ajal ostsin pudeli veini. Lisaks on kapis üks roosa vein, mis oli korteriomanike saabumiskingitus (koos kahe purgi tomatimoosiga). Varem ei olnud soovi ise veini osta - kodus jõin muudkui teed, väljas söömas käies olen küll söögi juurde veini joonud, aga hetkel on veini ikka väga vähe kulunud. Ma leidsin muuseas reisijuhist pererestoranide nimistu ja ühe restorani juures oli hoiatus: "Asukohana kaunis tiikidega aed aitab küll täiskasvanutel lõõgastuda, kuid see restoran on alkoholivaba." Niiet mõelge enne, kui sinna lähete!

Eilsest. Kirikukellad kutsusid meid hoogsalt hinge eest hoolt kandma, kuulasime siis kellasid ja püüdsime kenad inimesed olla. Kes rohkem, kes vähem. Jalutasime mööda linna ja meile naeratas õnn - suurem toidupood, mis eelmisega võrreldes oli üks mägi lähemal. Ja üks asi viib teiseni. Salvestasin mällu toidupoe sildi ning täna Viigipuude väljakult koju jalutades avastasin meie kodule juba väga lähedalt, sisuliselt ümber nurga, aga teest kaugemale hoovi peitunud sama ettevõtte toidupoe. Ning siis see veinipudel suurest õnnest tuligi! Aga see toidupoe suur õnn oli täna. Eile mõnulesime Viigipuude väljakul päris pikalt. Seal toimus toiduturg, selline turistikas, aga väga mõnus.

Meie lihast loobusime ja jõime värsket apelsinimahla ja veinijooni. Ja vahtisime teisi turiste ja tuvisid. Päike küttis mõnusalt ning Erik tekitas pikkadest pükstest endale isegi lühikesed püksid. Sääred tumepruuniks veel ei saanud, aga algus on tehtud. Ja päikeseprillid on ka eilne lisandus Eriku varustusse.

Kuna väljakuid on mitmeid, siis üritame iga päev vähemalt kahel väljakul aega surnuks löömas käia. Rossiol oli ka päike. Ekke lemmikud on purskkaevud. Ekke muuseas on juba päris tubli kõndija, mis Eriku omakorda muidugi hulluks ajab, sest liikumiskiirus on veel tagasihoidlik. Aga pildistamise jaoks on Ekke üllatavalt kiire, mistõttu viimane foto on ilma temata.

Täna pidime vana liftiga sõitma minema, aga päev sai enne otsa. Erik tahab üldse rohkem kodus mängida ja tema välja meelitamisega on päris tegu. Kuna meil on kodus kahur ja legode tükid sobivad pommideks imehästi, siis tegevust jagub. Eks nüüd Kirke ja Vadiga läheb asi atraktiivsemaks, sest lubasime, et me ilma Kirketa suuri lõbustusi vaatama ei lähe - näiteks okeanaarium jms. Ootame siis peret edasi!