Märkmeid vöörkshopilt 3
Belgia produtsent, kellel on labajalas metallplaat, esindab hetkel oma skriptwraiterit ja tema lugu. Järjekordne jutustus, kuidas poeg on üles kasvanud ja saanud suureks meheks, lõpetanud oma ülikooliõpingud ning seisnud korraga silmitsi tõsiasjaga, et tema elu on nüüdseks pööratud täiesti pahupidi. Vastupidiselt karmi ja despootliku isa jutule, on poisi surnud ema siiski elus. Poiss sõidab Ameerikast Belgiasse (kaasrahastaja on Ameerika), et leida oma ema. Viimaks see tal ka õnnestub, aga ema, kelle ta eest leiab, on alkohoolik ja prostituut. Poeg on segaduses ja tapab oma ema. Lõppeks aga võtab see vana juurikas isa süü enda peale ja läheb poja eest vangi. Lisaks jalale on produtsent kuidagi katkendlik ja rabe. Ta kinnitab, et kogu uba peitub selles, et loo jooksul on saanud isa ja poeg palju-palju lähedasemateks, see ongi isa ja poja lugu. Päriselt on see lugu ka aset leidnud!
On aga vöörkshopi seitsmes päev, inimeste nägudelt on näha väsimust, muututakse aina ja aina avameelsemateks. Keegi ei suuda asja enam tõsiselt võtta. Korraga teeb kogu lugu kõigile palju nalja. Austriast pärit grupijuht, muidu väga viisakas mees, ei suuda end tagasi hoida. Kas siiski on ilus tappa oma ema kohe esimesel kohtumisel, olgugi, et ta on prostituut? Ja miks isa tahab minna vangi, on see ikka vajalik? Belgia produtsent kaitseb end visalt, öeldes, et tegelikus elus nii ka juhtus, ja see, et tegemist on päriselus aset leidnud looga, annab ka eelised loo tutvustamise, rahastajate leidmise ja hiljem ka turustamise juures.
Kurva tõsieluloo juurest jõutakse produtsendi cv, sünopsise ja rahastusplaani juurde. Ka selles on teatavaid puudusi. Esikohal seisab nimekiri asjadest, mis produtsenti huvitavad. Loetelu järgmine – reisimine, võrkpall, kultuur, film... Skriptvraiter, kes ise ei saanud tulla, aga kellel oleks kindlasti väga head vastused kõigile küsimustele, on aga kaasa pannud kirja, mis on täis argust ja tänutunnet. Lõpus seisab, et ta on väga liigutatud sellest, kui keegi osutas tähelepanu tema kirjutatud skriptile ja luges seda. Möiratakse naerda. Viimase trumbina toob produtsent välja, et skriptrvraiter, kes oleks ühtlasi ka režissööriks, on juba eakas mees, viiskümmend kuus aastat vana ja ta pole teinud veel ühtegi täispikka mängufilmi. Andke mehele võimalus. Keegi arvab teadvat üht filmifestivali 75 ja +.
On aga vöörkshopi seitsmes päev, inimeste nägudelt on näha väsimust, muututakse aina ja aina avameelsemateks. Keegi ei suuda asja enam tõsiselt võtta. Korraga teeb kogu lugu kõigile palju nalja. Austriast pärit grupijuht, muidu väga viisakas mees, ei suuda end tagasi hoida. Kas siiski on ilus tappa oma ema kohe esimesel kohtumisel, olgugi, et ta on prostituut? Ja miks isa tahab minna vangi, on see ikka vajalik? Belgia produtsent kaitseb end visalt, öeldes, et tegelikus elus nii ka juhtus, ja see, et tegemist on päriselus aset leidnud looga, annab ka eelised loo tutvustamise, rahastajate leidmise ja hiljem ka turustamise juures.
Kurva tõsieluloo juurest jõutakse produtsendi cv, sünopsise ja rahastusplaani juurde. Ka selles on teatavaid puudusi. Esikohal seisab nimekiri asjadest, mis produtsenti huvitavad. Loetelu järgmine – reisimine, võrkpall, kultuur, film... Skriptvraiter, kes ise ei saanud tulla, aga kellel oleks kindlasti väga head vastused kõigile küsimustele, on aga kaasa pannud kirja, mis on täis argust ja tänutunnet. Lõpus seisab, et ta on väga liigutatud sellest, kui keegi osutas tähelepanu tema kirjutatud skriptile ja luges seda. Möiratakse naerda. Viimase trumbina toob produtsent välja, et skriptrvraiter, kes oleks ühtlasi ka režissööriks, on juba eakas mees, viiskümmend kuus aastat vana ja ta pole teinud veel ühtegi täispikka mängufilmi. Andke mehele võimalus. Keegi arvab teadvat üht filmifestivali 75 ja +.

0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home