Ammu kodus

Teatame pidulikult, et siia me enam sissekandeid ei tee. Nagu lubatud, kobisime jaanipäevaks koju ja nüüd ei plaani kohe tükil ajal kuhugi minna. Põhjus küll selles, et taskud on tuult täis, aga kodus on tegelikult imehea olla. Vadi teeb hetkel remonti ehk siis lammutustöid meie Supilinna-kodu teise korrusel, mina peaksin aknaid pesema. Alternatiiviks on ukselt vana värvi maha kraapimine, mis on palju toredam töö. Niiet ilmselt valin ukse puhastamise. Enne veel pean vanaema juures ära käima. Selle sama vanaema, kes enne meie ärasõitu teatas, et mõtle kui kahju, nüüd me ei saagi tema matustele tulla! Aga samas oli tal lapselapse reisi üle hea meel ka, sest reisima ju peab. Eks ta isegi sõitis omal ajal mööda Euroopat ringi ja saatis tollal veel peigmehest vanaisale postkaarte a la Milano on kaunis! Seega pole olnud mingeid matuseid, vanaema mugib shokolaadi ja vaatab seebikaid ja lehest surmakuulutusi nagu muiste. Lõpetuseks võiks natuke jorrata teemal, et meie pagas jäi mõneks päevaks kadunuks ja üldse ei olnud tore olla 30kraadises suves kinniste jalatsitega ja mille eest me maksime reisifirmale, kes ei vaevunud lennu muutusest meid teavitama, mistõttu pagas kaotsi läkski. Jne.
Aga nüüd on sandaalid ja kängurunahad meiega ja elu igal võimalikul moel ilus! Parimate tervitustega, Eeva (ja arvatavalt ka Vadi)

P.S. Juhuks, kui reisikirjadest segaseks jäis - Austraaliasse soovitame kohe kindlasti minna!